Hommikul (07:30) ärgates ja aknast välja vaadates oli seal paks piimjas udu ja kogu lugu.
Meie tuba oli puhas, soe ja hubane. Igati elatav.
Kuulda oli, et keegi vaikelt majas juba liikus, seega, kobistasime alla korrusele kohvi jooma. (Nimelt elame me maja teisel korrusel). All siis pererahvas juba asjatamas. Vanaema keetis meile kohvi (kohvikeetmise siinsest erimenetlusest kunagi hiljem ehk), naabrimees vaatas meid üle ja päev võis alata.
Mis siis päeval tegime?
Palju.. väga palju ja pika, pika päeva ja natuke pealegi... kas keegi viitsib lugeda?
Asjalikud, nagu me olime, olime kohe krapsakalt kõiges abiks: keetsime peeditshatnit, vaarikamoosi, veel "nipet-näpet" ja lõpuks pesime ultrasuure gaasipliidi ära (kell 9 õhtul!).
Barbara küpsetas 8 leiba, vanaema oli õhtupoole abiks.
Päeva turistiprogramm oli järgmine:
kell 5 pl. saabus ca 30 in. hoidiste esitlusele, kus Barbara rääkis talust ja tegemistest, degusteeriti hoidiseid ja mahlasid. Väljapanek oli imeilus ja igati kutsuv (Barbara moosid on väga head, õhtul saime proovida küll ja veel). Degusteerimisel pakkus Barbara ka "moosipirukakooki".
kell 6 pl. tuli väike kohalike seltskond värsket leiba, liha ja juustu sööma... nad maiustasid mitu tundi. Barbara muudkui kandis leiba ette...
Külaliste õhtusöögi lõpetas kohupiimakook (te ei kujuta ette KUI maitsev see oli).
Meie päevane toidukord koosnes veiselihapuljongist, millele hakiti sisse pannkoogid ja nii oligi - harjumatu, kuid väga maitsev.
Kell 8 tundus, et päev hakkab läbi saama, siis meenus Barbarale, et siirup on veel keetmata ja villimata...
Voodisse saime kell 23:30
Küsimusele, kas täna ka nii naljakas oli, kui eile, millegipärast vastust ei tulnud.
Aga päev oli ikkagi tore ja õnneks meile köögis meeldib
Ja kui meil mõni päev midagi uut enam kirjutada ei ole, siis räägime pererahva endi tööjaotusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar