27.september - puhata ja mängida!

Niisiis, puhkus - täna, homme, ülehomme. 3 pikka päeva eesootavaid seiklusi - võtsime rendiauto, mis toodi meile ilusti koju kätte (tõsi, 15 minutilise hilinemisega, kuid see-eest trahvilöögina tegime ettepaneku saada tasuta GPS süsteem ja moosimine õnnestuski). Vanajumal oli täna meile armuline!

Reisiplaane haudusime juba pikemat aega, Tiina tegi põhjalikku uurimistööd Sloveenia turistilõksude ja majutusvõimaluste kohta ja nii me siis otsustasimegi minna Triglava Rahvusparki, keskmega Bledis. Meie teekond oli ca 230 km, läbi Ljubljana servakese. Pealinna ei sättinudki. Kiirteed on siin suurepärased, vaated vaimustavad, looduse ja mägede ürgsus ning hoolitsetud külakeste nunnud piparkoogimajakesed, pitskardinad ja lillekastid akendel täis lopsakaid pelargooniume. 

Triglava Rahvuspargi ilm:

  

Siingi on sügis maad võtmas, kuid vananaistesuvi on täiuslik - päikesepaistega päevad on soojad, ööd karged. Arutasime Tiinaga täna, et kas oleme Sloveenias taevas tähti näinud, ei tulnud kummalegi ette. Kuna oleme nii kõrgel merepinnast, siis äkki on siin pilved nii lähedal, et tähed kätte ei paistagi?

Kus me siis täna ära käisime ja mida nägime?

Bohinjsko järvest sõitsime mööda.

 

Savici koske nägime - matk sinna võttis kül vähe hingeldama, aga vaatepilt võimas. 
Parkisime auto ära ja kuulsime kose mühinat, seadsime aga sammud sillakese poole, arvates, et kosk seal kohe ongi - aga võta näpust - jõgi ise oli ka "kodust ära läinud" ja jõesäng kuiv ja täitsa tühi. 

Olime segaduses ja Tiina tegi naljaga pooleks pilti, seejärel saime aru, et me otsime jõge veidi vale koha pealt, kui õigesse kohta jõudsime oli jõgi "kodus" ja kosk ka omal kohal nagu muiste.

Järgmine peatus - gondliga Vogeli mäele. Suusahooaja väliselt sõidutavad gondlid turiste, kes siis saavad imetleda Bohinji järve ja seda ümbritsevaid mägesid. 

Vaated olid super, aga kahjuks saime mäe otsa liiga hilja. Päike oli suht madalal ja väga kiiresti läks hämaraks, samuti tekkis uduvine, seega pilte palju teha seal ei õnnestunud. Kõrgus merepinnast ligi 2000m. Värviküllust lisab sügis.

Seejärel tagasi Bledi

Lootuses, et saame veel linnakesest õhtuvalguses pilte, kuid loojangud on siinsel maal kiired, pimedus saabub kiiresti ja videvikutunnist jäävad siis järgi ainult loetud minutid. Seega- homme hommikul on äratus kell 6... proovime tabada esimesi päikesekiiri mida edaspidi saaks ka siin jagada.

Toidublogi nurgake: otsustasime, et õhtusöök peab olema kindlasti kohas, kus on ilus vaade, mis meeli ülendaks - leidsimegi sellise: vaade järvele, kaljukindlusele ja tuledes linnale sobis ideaalselt õhtusööki raamima.

Restoranis "Panorama" valisime bufeelaua, mis oli rikkaliku valikuga alates salatitest, eelroogadest, jätkates supi ja pearoaga, magustoiduks "kibenica" (ehk siis siinne traditsiooniline kodujuustukook). Pearoa käikude juurde kuulus muuhulgas ka veiseliha, mis oli üle ootuste parajalt "medium" ja koore-rosmariini-seenekaste sinna kõrvale igati sobiv valik. Turismitalu menüüst oli tuttav veel ka filotaigna-kodujuusturull ja siis "kibenica". Tundub vägisi, et maailma parimat kibenicat saab vaid "meie vanaema" tehtud Sterni Pri Kovacniku turismitalust!