Home alone - 25.09

 

Hommik algas kell 8, meie ülesandeks oli sellal, kui pererahvas veel viimaseid asju pakkis, et suunduda Maribori laadale, pakkuda majas peatuvatele külalistele hommikusööki.

Hommikusöögi menüü siis järgmine:

kodujogurt, kodumoosid (3 erinevat valikut kenades purgikestes), müsli, maisihelbed, kakaohelbed, viilutatud kohalik sink ja suitsuvorst, kohalik juust, või, koduleib, kohv ja keedetud piim, täna juurde keedatud muna Ele initsiatiivil (õnneks söödi muna ilusasti).

Kõigil pereliikmetel on täna enne minekut hulk sebimist - asjad pakkida, autosse, kaasa kõik, mille eilses blogis kirja panin ja arvatavasti palju muudki veel, mille unustasin... Siinne pererahvas on palju tähelepanu pööranud ka kodus valmisatud ja müügiks pakutavate kaupade välimusele. Moosipurgid on moodsakujulised, kuid natuke vanaaegse sildiga (suurepärane kooslus uuest ja vanast!), taimeteede segud lähevad kaunitesse tumepunastesse väikese tsellofaanist aknakesega kotti, millel talu logo ja andmetega kleepsuke kinnituseks, kohupiimakoogilõikude jaoks on tellitud eraldi kartongkarbid jne. kaasa võeti vitstest korvikesi, kuhu kõik see kraam välja panna, linakesi ja isegi pliidike, millel sai kuumutada kodus tehtud vorste... Pereemal on valmis tehtud oma arvutifail, mis aitab tal paremini 1000 pisiasja meeles pidada... pole lihtne kaasa võtta ju "kogu talu".

Meie Tiinaga jäime kodu hoidma. Alustuseks püüdsime tagasi panna kõik, mis vahepeal kasutuses olnud, seejärel kõik maja särama! Mitu tundi kulus kui linnulennul, aga see-eest oli hea lõunakohvi rüübata ja ümberringi vaadates uhkust ja rõõmu tehtud töö üle tunda, siis üles, üks triikima, teine tube koristama. Vahepeal saabus koju ka vanaema, kes oli südamest rõõmus, et keegi oli maja ära koristanud. Kahju, et me vanaemaga õieti suheldud ei saa - meie viga, me ei oska ju saksa keelt (sloveenia keelest ma ei räägi), samas on ta nii armas, lahke ja soe inimene. Kord ja puhtus valitses niikaua kuni saabus perepoeg, kes otsustas pannkooke teha, selles on ta väga vilunud ja lennukas. Näppasime tema tagant mõned pannkoogid, panime peale eilset ploomimoosi ja tegime jalutuskäigu külasse, päike säras, ilm oli soe ja tagasi pidime tulema sobivasti selleks ajaks kui vanaema on õhtusöögi valmistanud - no kas pole luks?

Mis oli õhtusöögiks, küsite Teie

- muna-nuudlisupp veiselihapuljongiga ja ahjukana juurviljariisiga, juurde tomatisalat ja hapukoorega kurgisalat (Jumal ise vastas Tiina igapäevastele palvetele salatite osas!)

magustoiduks kreekapähkli rullbiskviit, kuhu tavalist jahu ei pandagi, ainult kreekapähklijahu, muna ja suhkur. Teha tuleb nagu biskviitalust. Rullbiskviit oli väga maitsev, natuke jõulune ka justkui.

Kahju, et pererahvas laadaga rahule ei jäänud, ilm lihtsalt ei soosinud, päeval sadas vihma ja oli üldse vilu. Barbara oli läbikülmunud, kui koju jõudis. Lapsed on veits kahtlased juba mõlemad. Tüdrukuke Julia on köhane ja lustlik perepoeg kurtis ka, et pole kõige parem olla.

Õhtuks olime kõik üsna rammestunud. Ja tegelikult lõpetasime tänase tööpäeva suisa kell 17 - millest see väsimus?