Maribor - 18.09

Hommikune üllatus - vaba päev!

Barbara tegi meist piltika :) - Tiina ja Ele Sloveenias

Igahommikuseks kujuenud kodujogurt põske ja Barbara küüdis linna, kus ta meid maha pani, näidates ära turismiinfopunkti ja bussipeatuse, kust tagasi tulla.

Tiina igatses juba ammu aega tomateid, nüüd siis trehvas - ostsime paar kobarat ja abivalmis hurmur-müüja pesi need varmalt ära ka - ise pakkus lausa, et peseb - selline mees!

Käisime läbi vist küll kõik turisti-vaatamisväärsused, sh. kõige kõrgemal.

Siin kasvab vanim viinapuu maailmas (ca 450 aastat vana)

Mäe otsas oli väike kabelikene, kust avanes vaade linnakese katustemerele.

Ilm ilus, tuju hea, ümberringi viinamarjaaiad, millest võtsime ka pisut - need on praegu valmis ja imehead.

 

 

Kõht oli ju päevapeale tühjaks läinud, hoolimata Barbara kaasapandud võileibadest - täname Sind, Barbara! 

Toiduhindadest: tundub, et hinnatase laias laastus Eestile üpris sarnane, samuti tööstuskaup, kuid elatustase paistab vähe kõrgem olevat. Inimesed paistavad rõõmsad, rahulolevad, ilusad. Ümbrus kaunis - hoolitsetud ja lilledesse uppuv. Ilus maa.

Hommikul leppisime kokku, et jalutame ise Framist koju (ca 6 km)- nii läkski, AGA me ei arvestanud, et pidime terve tunni bussi ootama ja õues läks päris järsku pimedaks... Nii me siis marssisime üha pimenevas paksus metsas – vööral maal, keset mägesid ja metsasid, kogu tee mäest üles... TE EI KADESTA! Helistada ei saa, sõnumid ei lähe kohale...

Lõpuks oli juba täitsa pime, isegi näppu ei näinud suhu panna, päris kõhe hakkas. Kõige vastikum - me ju teame, et nad muretsevad. Aga õnneks lõppes kõik õnnelikult, Barbara sõitis meile vastu, ta sai meid kätte ca 1 km enne kodu. Leemendasime higist ja olime üpriski hingetud, kui autosse istusime. Suur oli kõigi rõõm meid elus ja tervetena näha. Õnneks tuli välja, et siin eriti metsloomi (hunte, karusid jms) ei ole.

Puhkus on väsitav - voodisse kukkusime kui laibad.

Saame näha, kas meid omapäi veel linna peale lastakse...

Aga Mariborist kirjutame hiljem pikemalt, KUI töö kõrvalt aega ja jaksu üle jääb.