Moosimäed - 24.09

Ja nüüd käpad püsti kõigil, kes on keetnud ühe päevaga üle 100 liitri moosi ning mitte lihtsalt keetnud, vaid villinud need ka 300 ml kaupa imeilusatesse purgikestesse, mis tellitud otse Austriast?

Rohkem polegi päeva kohta midagi öelda - Tiina sai moosikeetmisest niisuguse innustuse, et hakkab uuesti uurima koduköögi tunnustamise võimalusi, et ellu rakendada praktikal omandatud teamisi ning Ele oli lahkesti nõus Tiina keedetud moosid tallu müüki võtma. 
Meil õnnestus õppida oma ala parimatelt - sobivasti sai moosikeetmise hommikul perenaine teada, et on taaskord jälle võitnud moosikeetmise võistluse. Kuldmedal musta leedripuu marjadest valmistatud moosi eest, hõbemedali pirnimoosi eest. Leedripuumarjamoos on selline tugevamaitseline - natuke justkui mustasõstra kanti (siinkandis pole see ka eriti laialt levinud keedis, sest leedripuu marjadega olla palju peenikest näputööd, on ju mari ise imetilluke). Pirnimoos on kullakarvaline püree ja kuna pirnid, mis moosi sisse pandi, olid küpsed, mahlased ja magusad, siis tuli moos sellest lihtsalt jumalik.

Ja nüüd igapäevane raport meie toidulaua kohta:

kartulipüree, lehtpeedi (mangoldi) kaste ja keedetud veiselihaviilud (ja ärge arvake et keedetud veiseliha ei ole maitsev - Ele eelarvamus kukkus kolinal kokku) + salat, magustoiduks "kibenica", ehk siis meie Tiina suur lemmik - kodujuustukook, millel toreduse pärast seekord peal ka ploomiviilud (ploome oli meil ju maa ja ilm!)

Voodisse kell 23... imelik, et me unes moosi ei näinud...

Samal ajal alustas virk perenaine juba järgmise päeva Maribori talutoidu festivaliks asjade kokkupanekut ning kaasa oli tal võtta aukartustäratav "veimevakk" mitutsetut sorti moosid, erinevad võided (kohupiima/piparmündi, peedi/kohupiima, kõrvitsapesto sarnane võie), värske leib, taimeteede pakikesed, peremehe valmistatud maitsvad toorvorstid, kodujuustukooke... kõike justkui küllusesarvest.. Barbara sai voodisse kaugelt peale keskööd ja siis ka mitte unele, vaid haiget tütrekest põetama... nii see elu on...