04.10

Hommikul tööle ca kl. 8, hommikusöök lennu pealt manustatud, aitasime vähe köögis senikaua, kui Barbarale ja vanaemale tulid appi veel 2 abilist - meile usinasti sloveenia keelt õpetav eluaegne kokaproua Maria ja noor ujedakene, kuid köögitoimetustes vägagi vilunud Monika. Laupäevasele päevale kohaselt oli tallu ootada palju külalisi.

Jätsime meistrid kööki ja eraldusime vaikuse ja rahu oaasi - pererahva tulevasse kodusse, mis praegu ehitustander, kuid kus me ilma suuremat segadust tekitamata saame tegeleda nii ravimtaimede puhastamise ja sorteerimisega ning kastaniralliga.

Meie tänaseks tööks oli söögikastanite (ingl.k chestnut) puhastamine. Palume mitte segi ajada hobukastanitega, mis meil Eestis kasvavad, ja suuruselt on nad ka pisut väiksemad. Kõigepealt kastanud keedetakse (ca 45 min.), seejärel proovitakse kas sisu on piisavalt pehme, misjärel siis jäävad kastanipoisid jahtuma. Puhastamise metoodika on puhas käsitöö - iga viljakene asetatakse küüslaugupressi vahele ning pigistatakse sisu pressiga välja, koorik tuleb pressi seest välja õngitseda. Jälgida hoolikalt, et pressitud pudis ei oleks ebapuhtusi (riknenud kastanid, väiksed ussiaugud jne), asetada pudi kausikesse ning seejärel siis uus kastanikene. Kastaneid oli oma 60 liitrit! Esmapilgul tundus, et me puhastame neid kastaneid selle kursiga siin uhke nädala ja natuke enamgi... kuid võta näpust, panime aga ajud tööle, ratsionaliseerisime-mehhaniseerisime kogu üritust niipalju kui küüslaugupress võimalda. Lasime aga kätel kärmesti käia ja voila - õhtuks olid kõik kastanid läbi pressi vurtsutatud, puhastatud ja osalt ka pakitud. Milleks see kõik? - küsite Teie, aga palun, me ei tee saladust - kastanimoosi loomulikult. Tuleb tunnistada, et me ei kujuta täpselt seda moosi ette, sest pole seda ei näinud ega ka mitte söönud, kuid kuidagi saab sellest pehmest pudist, suhkrust ja õunamahlast haruldane kastanimoos, mis tarbijate hulgas väga nõutud ennekõike oma erilisuse tõttu, sest puhastada neid on ju üks äraütlemata peenikene käsitöö.

Vahepeal käisime ka pisut abis köögis ja saime osa ka piduroogadest. Tegelikult tundub, et hakkame servapidi aru saama nii toiduvalmistamise viisidest ja võtetest, kuid kindlasti pole me veel valmis sloveeniapärast toitu valmistama.

Tiinal vedas - täna oli taas kohupiimakoogi päev - külalistel vedas ka - Tiinast jäi kohupiimakooki neile ka üle - ehk et hundid söönud ja lambad terved.

Katsun siinkohal selgitada kohupiimakoogi tegemise viisi.

Kõigepealt tehakse valmis sõreda jahuga pehme, kuid sõtkutud pärmitainas. Lastakse taignal kerkida. Peale kate: rammus kodujuustu ja kohupiimasegu, millele lisatakse ka suhkrut ja muna. Taigen rullitakse lahti, tõstetakse plaadile ning peale kohupiimasegu, seejärel keeratakse taigna servad mõne sentimeetri laiuselt kohupiimamassi peale (ei pea olema ring ega ka mitte väga korrapärane servakate) ja kõige peale vaniljega maitsestatud ning pehmeks vahuks vahustatud vahukoorekate (katab veidi ka taignaserva). Küpsetatakse kuni kook muutub pealt kuldkollaseks mõne pruunika laiguga ja serveerimisel puistatakse toreduse pärast veel tuhksuhkrut, kahvel kõrvale ja suussulav kohupiimakook ongi sööja jaoks valmis sätitud! No ja meieisugustele kohupiimasõpradele ei olnud ühest viilust mitte kunagi küll...

Päeva lõpuks maiustasime ühe schnaps-kompotiga, mis tehtud rummis hoitud marjadega. Väga maitsev oli, alkoholimaitset ei olnud, vaid vaevuaimatav hullutavalt hõrk rummimekk ja tuleb tunnistada, et teise kulbitäie järel oli juba kompotisööjate meel rõõmus.

Tööpäeva lõpp kell 22.