Šternide pere

Nagu lubatud sai, siis kirjutame pikemalt Šternide pere tööjaotusest.

Kõigepealt siis kordame üle talu pereliikmed:

pereisa Danilo, pereema Barbara, poeg Aljaš ja tütar Julia, vanaema Angelca ja vanaisa Janez.

Perenaine talus peab jõudma kõikjale, hoolitsema kõigi eest, nii külaliste, kui laste ja vanemate eest. Barbara tegeleb ka hoidiste keetmisega seonduvaga (marjade korjamine/ostmine kohalikelt mahetootjatelt, marjade/puuviljade puhastamine, moosiks keetmine, maitsestamine, villimine, pastöriseerimine, sildistamine jne.) - selleks, et valmiksid moosilaadungid, on vaja palju aega, hoolikust ja tähelepanelikkust. Praegu käib moositegu talus kõik kodusel viisil, ilma eriliste abivahenditeta ja käsitsi. Tulevikus on plaanis soetada mõned tööd hõlbustavad abivahendid, kuid mitte veel professionaalseid nn. moosiliine. Perenaise töö on ka mooside turustamine ja presenteerimine. Hoidiste valmistamisel on nooriku põhimõtted järgmised: ennekõike mahe tooraine, seejärel võimalikult mahedad lisaained (suhkru asemel võimaluse korral agaavi siirup või mesi, tardainena agar-agar jne.). Ostmakutsuvad moosipurgid tellitakse Austriast ("sest inimesed ostavad silmadega") ja kõige tähtsam - tootmisprotsessi juures  - ülim steriilsus! Barbara moosid on pälvinud erinevatel moosikonkurssidel kõrgeid hindeid!

Klientide majas viibides on perenaine samuti klintidega suhtlemas/teenindamas/toitu valmistamas. Tegelikult ongi raske see, et enamasti ongi kõik korraga, aga see ongi turismisektoris lihtsalt vältimatu. Multitasking (ei oska seda sõna eestikeelsena väljendada) ongi sellise töö eripära ja Barbara saab sellega suurepäraselt hakkama.

Meeste hooleks on talu loomapidamise eest hoolt kanda - lihaveistekari (kuna siin neid ka lüpstakse, siis otseloomulikult ka lüpsmine), seamajandus, sest sigu oma kümmekond, poni, kits ja jänesed.

Samuti on mehed rakkes, kui toimub külaliste võõrustamine. Mehed nimelt paigutavad ja katavad lauad, poleerivad klaasid ja noad-kahvlid, asetavad salvrätikud ja pitslinikukesed - kusjuures väga metoodilise täpsuse ja mõõdetud liigutusega, teades täpselt palju külalisi on oodata, ja milline lauakatmise viis eesootava sündmusega kõige paremini kokku käib.

Samuti on peremehe kohus serveerida alkohol - talus on välja töötatud omad schnapsid (kuusevõrse-, marja- ja kreekapähkli), samuti ostetakse kohalikult veinitootjalt majaveinid.

Toitude ettekandmisel on peremees ja perenaine võrdselt rakkes, abis ka perepoeg.

Külaliste lahkudes koristavad mehed lauad ning toovad nõud kööki. Kuuldvasti pidavat nõudepesemine olema vanaisa töö, kuid meie praktika ajal oli temal puhkus - sest meie ju praktiseerisime nõudepesu.

Meeste ülesanne on ka serveerida külmi lihalõike - ning samamoodi, äärmise keskendumisega tehakse peent tööd, lõigatakse viilutajada läbipaistvad viilud, sätitakse need rullikesena vaagnale, kõrvale suitsuvorstid, juurde juust, kõrvitsapestokuulikesed ning searasvakuulikesed. Vaagnad näevad välja täiuslikud.

Meie suurimaks hämmastuseks on selle pere mehed nii tähelepanelikud, et nii möödaminnes liigutatakse moosipotis leemekulbikest ja vajaduse korral pestakse ka põrandat. Kui milleski vaja abi, siis mehed on õppinud märkama ja on väga vilunult abivalmid. Sama käib ka perepoja kohta - ta lihtsalt kasvab koos talutoimetustega ning näeb ja õpib iga päev.

Peretütar Julia on oma armsa olekuga ja punase lokkis kiharatega nagu päikene kõigi päevades. Samas, tema erakordset ilu on märganud ka fotograafid, mistõttu võib leida Julia pilte nii talu enda koduleheküljel kui ka piirkonda tutvustavatel turismivoldikutel.

Vanaema ja vanaisa ongi turismitalu algatajad 1981.a., nüüd on nad talu küll poeg Danilole üle andnud, kuid vanaema on praegugi väga tegus (ja ka väga nägus) ning tema käe all valmivad praegugi paljude pidude road. Käsikäes miniaga, kellele ta on edasi andnud enda kogemused.

Kadestamisväärne on seegi, et ükskõik kui kiire ka poleks, lastele leitakse ikka aega nendega kenasti rääkimiseks, julgustamiseks või siis mõne asja selgitamiseks. Seetõttu on lapsed meelsasti abis ning näevad oma tulevikku ka taluga seotult. Ning  siinkandis ongi põlvkondade järjepidevus ning pereettevõtlus väga traditsiooniline ja ausees. Seega, järgmine noorperemees on ju talus ca 8 aasta pärast naisevõtueas...